meestekas

 me:  kle, sa mingied odavamaid siukseid pool viigikaid oled masinas pesnud?
 you:  mhm
   dry clean omi pesen käsitsi
rikub neid ära kll
masin
v noh muudab veidraks
  me:  ok, äkki ma siis suudan käsitsi
mingid kuradi happevihma soolatriibud on sees
njaaaks
 you:  happevihmad seal või
:O
karm
 me: no ma ei tea, maha pole mõtet soola panna vist väga
  you: :D
 me:  minu isa kasutas viikide jaoks seepi - kõigepealt triikis viigid ette ära, siis keeras püksid pahumpidi ja lükkas kuiva värvitu seebiga viigikohad üle, keeras püksid õiget pidi ja pressis läbi veidi niiske marli viigid üle. jäid küll väga püsivad.
delfi naistekas
 you:  hehee
 me:  tahaks oma viikidega mingid peenemat võsa hakata lõikama
 you:  :D :D :D :D
murjamite näppe :D
 me:  raha valesti tagasi annavad, rsk :D
 you:  :D

Tartumaa kantrifänn elab juba neljandat aastat puutüves

“No mis mul siin viga on – katus on pea kohal, seinad on ümber,  linnulaul ja rohelisus on tasuta käes,” ütleb Tartumaa väikealevis elav Madis, kes kolis mugavustega korterist puutüvesse elama pärast järjekordset tüli naabritega.

“Seda ma ütlen, et munn jääb munniks, see on selge. Mõne inimesega lihtsalt ei ole võimalik ühes majas elada ja ma otsustasin, et targem annab järele. Pakkisin mõned asjad suurde seljakotti ja tulin siia lapsepõlvest tuntud puutüvesse elama.”

Enda sõnul mees tüve-aastate jooksul millestki puudust tundud ei ole, kuna korter on välja üüritud ja sealt saadav raha võimaldab lisaks igapäevasele toidule talveks soojemaid riideid soetada. Hiljuti käis Madis pärast mitut aastat Tartus ja tõi sealt ühest komisjonipoest endale kitarri.

“Mis ma siin niisama jõude passin ja oravate- lindudega tõtt vahin. Kantripisik on mul alati sees olnud ja eks noorema mehena sai pilli mängitud ka, otsustasingi nüüd sellega jälle pihta hakata,” selgitab Madis, tuues puuõõnest lisaks Cremona märki kandvale Tšehhi päritolu kitarrile lagedale kaks paksu kaustikut, mis on servast servani kalligraafilise käekirjaga laulusõnu ja sinna juurde käivaid akorde täis kirjutatud.

Seda, kas kirjutatud muusika ka kunagi laiema rahvahulga ette jõuab, ei oska Madis praegu veel ennustada, kuigi eelmisel nädalal nägi ta õhtuhämaruses juba Aarne Valmise kogukat keret oma elupaigast vaid mõnesaja meetri kaugusel ringi luusimas. Tulgu mis tuleb - kas näljahäda või kuulsusrikas muusikupõli - oma elustiili Madis muutma ei hakka.

“Kantri ja looduslähedane elu on kaks asja, mis hinge ja ihu noorena hoiavad. Majja mina enam elama ei lähe, see on selge. Kui see puu peaks kunagi ümber kukkuma, siis mul on tegelikult Põlvamaal üks sobilik puu juba valmis vaadatud."

kes on pildil?